25.01.19
TAPA VENE PÕHIKOOLI TUGIMEETMETE KORD
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Tugimeetmete osutamise kord on üks osa Tapa Vene Põhikooli õppekavast, mille on viidatud käesolevale korrale.
1.2. Kool lähtub õppe korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest.
1.3. Tulenevalt õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide ja teiste spetsialistide koostöös.
1.4. Iga õpilane võib üldharidust omandades erinevatel põhjustel vajada võimetekohaste õpitulemuste saavutamiseks lühiajaliselt või alaliselt toetust. Tulenevalt toe vajaduse mahust on õpilasele võimalik pakkuda, kas üldist, tõhustatud või erituge.
Reguleerivad õigusaktid:
1.5. Põhikooli- ja gümnaasiumi seadus, 3. peatükk 4. jagu, § 37, § 58.
1.6. Haridus- ja teadusministri määrus Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord. Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel.
2. ÕPILASTE ARENGU TOETAMINE KOOLIS
2.1. õpetaja
2.2. pikapäevarühm
2.3. huvialaringid
2.4. õpiabitunnid
2.5. konsultatsioonid, järeleaitamise tunnid
2.6. logopeediline abi
2.7. sotsiaalpedagoogiline abi
2.8. meditsiiniline nõustamine
2.9. tõhustatud või eritugi
2.10. hariduslike erivajadustega õpilaste väikeklass/rühm
2.11. ühele õpilasele keskendunud õpe
2.12. lihtsustatud õppekava
2.13. individuaalse õppekava koostamine ja rakendamine
2.14. muukeelse lapse toetus
2.15. koduõpe
2.16. arenguvestlused (vt arenguvestluse läbiviimise kord)
2.17. täiendav õppetöö
2.18. klassikursuse kordamine
2.1. ÕPETAJA TÖÖ
1. Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning kohandavad õpet õpilase individuaalsete vajaduste ja võimete järgi.
2. Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaastas arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides.
3. HEV märkamise ja väljaselgitamise algatamise aluseks on õpilase hinded või õpilase käitumine.
4. Vajadusel pöördub õpetaja õpilase toetamiseks HEV koordinaatori, sotsiaalpedagoogi või õppealajuhataja poole, et moodustada koolisisene tugimeeskond. Tugimeeskonda kuuluvad: HEV koordinaator, sotsiaalpedagoog, logopeed, psühholoog, õppealajuhataja, vajadusel kooliõde.
5. HEV koordinaator esitab iga trimestri lõpus direktorile aruande HEV õpilaste kohta eelnevalt rakendatud tugimeetmete tulemuslikkusest ning ettepanekud täiendavate/uute koolisiseste meetmete rakendamiseks.
2.2. PIKAPÄEVARÜHM
1. Pikapäevarühm võimaldab õpilasele tuge ja järelevalvet õppetööst vaba aja sisustamisel
ning koduste õpiülesannete täitmisel, pedagoogilist juhendamist ja suunamist
huvialategevuses ning huvide arendamisel.
2. Pikapäevarühm moodustatakse üldjuhul 1.-5. klassi õpilastest.
2.3. HUVIALARINGID
1. Ringitunnid toetavad koolis läbiviidavat õppe-kasvatustööd, ennetavad käitumis- ja
õpiprobleeme ning aitavad andekatel õpilastel tegeleda süvendatult (valmistumine kooli,
linna, maakonna ja üleriigilisteks õpilasüritusteks/võistlusteks) huvipakkuva valdkonnaga.
2.4. ÕPIABITUNNID, KONSULTATSIOONI- JA JÄRELEAITAMISTUNNID
1. Õpiabitundide eesmärgiks on ajutiste õpiraskustega õpilaste õppetöös järeleaitamine
õppekavas nõutavate õpitulemuste saavutamiseks.
2. Konsultatsiooni- ja järeleaitamise tundides on 5.-9. klassi õpilastel võimalik saada õpiabi
kui õpilasel on tunnis midagi jäänud arusaamatuks, ta on puudunud, samuti sooritada
tegemata või ebaõnnestunud kontrolltöid või saada konsultatsiooni eelseisva kontrolltöö
jaoks.
3. Õpiabitunnid konsultatsioonid ja järeleaitamise tunnid toimuvad vastavalt kinnitatud
graafikule. Tundide graafik teatatakse õpilastele ja pannakse üles kooli kodulehele.
2.5. LOGOPEEDILINE ABI
1. Logopeedilise abi eesmärgiks on toetada põhikooli 1.-9. klassi õpilase suulise ja kirjaliku
kõne arengut tulenevalt tema hariduslikust erivajadusest ja võimaldada õpilasel saavutada
õppekava nõuetele vastavaid õpitulemusi. Logopeed aitab last lugema õpetamisel, abistab
häälikute kvantitatiivsel ja kvalitatiivsel analüüsil, on toeks kirjutamisraskuste ennetamisel
ja ületamisel, lugemisoskuse süvendamisel ja jutustamisoskuse arendamisel ning sõnavara
laiendamisel, vajadusel teeb häälikuseadet.
2. Logopeed selgitab välja koostöös õpetajaga õppeaasta alguses logopeedilist abi vajavad
õpilased. Õppeaasta kahe esimese nädala jooksul moodustab logopeed logopeedilist abi
vajavate õpilaste nimekirja ning koostab kooskõlastatult kooli juhtkonnaga tunniplaani ja
töökavad. Logopeedilist abi saavate õpilaste nimekirja võib korrigeerida iga trimestri
lõpus.
3. Logopeedilist abi rakendatakse õpilasele üks kuni kolm korda nädalas. Tunnid toimuvad
grupi – või individuaaltundidena. Rühmatunni pikkuseks on 45 minutit, individuaaltunnid
20 minutit.
4. Grupitunnis käib kuni 8 õpilast ja grupi võib moodustada erinevate klasside õpilastest.
5. Logopeedilist abi saavat õpilast võib logopeedi ettepanekul õppenõukogu otsusega
hinnata keeltes diferentseeritult. Diferentseeritud hindamist rakendatakse etappide kaupa.
6. Logopeed nõustab vajadusel lapsevanemaid ja kolleege ning annab tagasisidet lapse
arengu kohta.
2.6. SOTSIAALPEDAGOOGILINE ABI
1. Sotsiaalpedagoogilise abi eesmärk on toetada kohanemis-, käitumis-, ja
õpiprobleemidega õpilasi (käitumisprobleemid, mitterahuldavad õpitulemused, vaesusest
tingitud sotsiaalsed probleemid, koolist puudumine, isiksuslikud probleemid, tervise
probleemid).
2. Sotsiaalpedagoog informeerib, vajadusel nõustab ja toetab õpilasi, õpetajaid ning
lapsevanemaid. Sotsiaalpedagoogi ülesanneteks on probleemide ennetamine, hindamine,
vastavate sekkumiste nõustamine ja konsulteerimine.
3. Sõltuvalt vajadusest loob ja koordineerib sotsiaalpedagoog abivajaja ümber võrgustiku
(koolisisese või/ja - välise), mis parimal võimalikul moel toetab õpilast probleemi põhjuste
väljaselgitamiseks ja parimate võimalike lahenduste leidmiseks.
4. Sotsiaalpedagoog selgitab välja ja soovitab HEV õpilastele isiksuse arengut toetavaid
tegevusi ja õppimisvõimalusi, aitab õpilasel oma probleeme teadvustada ja analüüsida, et
leida oma probleemidele lahendus.
5. Sotsiaalpedagoogiline abi põhineb enamasti individuaalsel tööl õpilasega juhtumitöö
meetodil.
2.7. KOOLIPSÜHHOLOOG
1.Koolipsühholoog on kooli tugisüsteemi üks lüli, kelle töö eesmärgiks on aidata lapsi
kooliskäimisega seotud asjades ning toetada last ja lapsevanemat ning kogu
koolikollektiivi heaolu. Kooli psühholoogil on väga oluline roll probleemide ennetamisel
ja hindamisel; ta viib läbi ja kasutab erinevaid nõustamise, konsulteerimise, vaatlemise ja
testimise meetodeid, Tegevus toimub individuaalse töö, grupinõustamise ning
perenõustamise vormis. Psühholoog tegeleb õpiraskustega, kohanemis-, käitumis- ja
emotsionaalsete probleemidega õpilastega ja vajadusel kutsenõustamisega. Psühholoog
tagab konfidentsiaalsuse.
2.8. MEDITSIINILINE NÕUSTAMINE
1. Meditsiinilist nõustamist koolitervishoiu raames osutab kooliõde.
2. Koolitervishoiu eesmärk on jälgida õpilaste tervislikku seisundit, kujundada tervislikku
eluviisi kooli personali ja õpilaste seas, ennetada õpilaste haigestumist ja krooniliste
haiguste väljakujunemist, jälgida meditsiiniliselt põhjendatud õppekoormuse rakendamist
ja tervisliku keskkonna loomist, osutada vajadusel vältimatut ja vajalikku abi.
3. Kooliõde viib vajadusel läbi esmase abi praktilise õpetuse õpilastele vähemalt üks kord
põhikooli II ja III astmes.
2.9. TÕHUSTATUD VÕI ERITUGI
1. Kui kooli tagatud üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi, siis
rakendatakse koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel vanema koolile kirjaliku
avalduse alusel tõhustatud tuge või erituge.
Tõhustatud tuge rakendatakse õpilasele, kes oma püsiva õpiraskuse, psüühika- ja
käitumishäire või muu terviseseisundi või puude tõttu vajab vähemalt pidevat
tugispetsialistide teenust ja individuaalset õppekava ühes, mitmes või kõikides ainetes või
pidevat tugispetsialistide teenust ja osaajaga õpet individuaalselt või rühmas või pidevat
tugispetsialistide teenust ja individuaalset tuge klassis toimuva õppetöö ajal;
Erituge rakendatakse õpilasele, kes tulenevalt tema raskest ja püsivast psüühikahäirest,
intellekti- või meelepuudest või liitpuudest vajab: puudespetsiifilist õppekorraldust, -
keskkonda, -metoodikat, -vahendeid ning õppes osalemiseks pidevat tugispetsialistide
teenust lõimituna sotsiaal- või tervishoiuteenustega või mõlemaga; osaajaga õpet
individuaalselt või rühmas või pidevat individuaalset tuge klassis või õpet eriklassis.
2.10. HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPILASTE VÄIKEKLASS/RÜHM
1. Koolis võib moodustada tõhustatud ja erituge vajavatele õpilastele õppetöö
läbiviimiseks ja vajaliku toe pakkumiseks eriklasse/rühmi. Hariduslike erivajadustega
õpilaste õpe väikeklassis/rühmas on klassi/rühmatäitumuse piirnormiga kuni12 õpilast.
Hariduslike erivajadustega klassi vastuvõtmise või üleviimise aluseks on lapsevanema
nõusolek ja koolivälise nõustamismeeskonna soovitus.
2.11. ÜHELE ÕPILASELE KESKENDUNUD ÕPE
1. Erandjuhtudel rakenduv õpe õpilasele, kes raskest terviseseisundist tulenevalt vajab
koolis pidevat jälgimist ning abistamist või kellele väikeklassis õppimine ei ole olnud
tulemuslik. Rakendamise aluseks on koolivälise nõustamismeeskonna soovitus ja vanema
nõusolek.
2.12. LIHTSUSTATUD ÕPPEKAVA
1. Lihtsustatud õppel olevad õpilased võivad õppida eriklassis või olla kaasatud tavaklassi.
Kõigile tavaklassi kaasatud lihtsustatud õppel olevatele õpilastele koostatakse
individuaalne õppekava. Individuaalse õppekava koostamisel lähtutakse Põhikooli
lihtsustatud riiklikust õppekavast ja seal toodud õpitulemustest ning tunnijaotuskavast.
Rakendamise aluseks on koolivälise nõustamismeeskonna soovitus ja vanema nõusolek.
2.13. INDIVIDUAALSE ÕPPEKAVA KOOSTAMINE JA RAKENDAMINE
1. Individuaalne õppekava on hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks koostatud
õppekava, mis loob õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks.
Individuaalne õppekava koostatakse oluliselt erinevate oskuste, terviseprobleemide,
isiksuseomaduste ja/või võimetega või koolist kaua eemal viibinud õpilastele.
2. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse
oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades
sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes
õppekavades sätestatud tingimustel individuaalne õppekava.
3. Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse
ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või
kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada
koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.
2.14. MUUKEELSE LAPSE TOETUS
1. Eesti (vene) keele intensiivsem õpe muukeelsele õpilasele ja/või abiõpetaja rakendamine
kui õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe
sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu IÕK,
õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed
suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates
õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.
2.15. KODUÕPE
Koduõpet tervislikel põhjustel rakendatakse koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel
õpilasele, kellel on raske funktsioonihäire, haigus või puue või kelle tervislik seisund võib
sellise häire põhjustada ning kelle terviseseisund ei võimalda tal kooli ruumides
läbiviidavas õppetöös osaleda.
Koduõpet vanema taotlusel korraldab ja finantseerib vanem, kes vastutab ka õpitulemuste
saavutamise eest. Vanema taotlusel koduõppel õppivale õpilasele koostab koduõpet
läbiviiv isik koostöös kooliga kooli õppekavast lähtudes individuaalse õppekava.
Individuaalses õppekavas määratakse kindlaks õpetajad, kes kooli poolt kontrollivad
vähemalt üks kord poolaastas õpitulemuste omandamist.
2.16. ARENGUVESTLUSED (VT ARENGUVESTLUSE LÄBIVIIMISE KORD)
1. Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta
jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides..
2.17. TÄIENDAV ÕPPETÖÖ
1. Õpilastele, kellele tuleks ühes või mitmes õppeaines kokkuvõtva hindena välja panna
mitterahuldav aastahinne, määratakse õppenõukogu otsusega klassijuhataja või aineõpetaja
põhjendatud ettepanekul täiendav õppetöö. Täiendavale õppetööle määratud õpilane täidab
aineõpetaja vahetul juhendamisel õppeülesandeid, mis toetavad nõutavate teadmiste ja
oskuste omandamist õppeaines.
2.18. KLASSIKURSUSE KORDAMINE
1. Klassikursuse kordamise eesmärgiks on toetada pikaajaliste või püsivate õpiraskustega
õpilasi, kes vaatamata klassiõpetaja abile ja nõustamisele, õpiabitundidele või õpiabirühma
õppele ei suuda täita õppekava nõudeid ja vajavad täiendavat aega, et saavutada klassikursuse õpitulemusi.
KINNITATUD
käskkirjaga 02. jaanuar 2013 nr 1-2/22Ü
täiendatud ja muudetud käskkirjaga 01. september 2015 nr 1-2/17
täiendatud ja muudetud käskkirjaga 04.12.2018 TVPK 1-1/18/34
Toimetaja: TRIIN LIUKONEN