30.01.19
TAPA VENE PÕHIKOOLI HINDAMISE JUHEND
 
Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 29 alusel lähtuvalt Tapa Vene Põhikooli õppekavast ja kodukorrast
1. HINDAMISE EESMÄRK
Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
1.1. anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
1.2. suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
1.3. innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
1.4. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
1.5. anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
1.6. suunata õpilast jälgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
1.7. motiveerida õpilast hoolikalt õppeülesandeid täitma.
2. HINDAMISEST TEAVITAMINE
2.1. Jooksvad hinded pannakse e-kooli samal päeval, kirjalike tööde hinded hiljemalt järgmiseks päevaks.
2.2. Kontrolltööde ja arvestuste hinded pannakse e-kooli hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, kirjandite ja proovieksamite hinded hiljemalt nädala möödudes.
2.3. Hinnetelehe saadab klassijuhataja vanematele paberkandjal üks kord trimestris, kui õpilane ja vanem ei ole andnud nõusolekut hindamisest teavitamiseks elektrooniliselt
2.4. Iga trimestri ja õppeperioodi lõpus teavitab klassijuhataja lapsevanemaid õpilaste tulemustest kirjalikult (klassitunnistus) või e-kooli kaudu, kui lapsevanem on andnud selleks nõusoleku.
2.5. Õppeaasta lõpus vormistab klassijuhataja õpilasele klassitunnistuse.
3. TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMISE KORRALDUS
3.1. Hindamisel kasutatakse kujundavat hindamist, sõnalisi hinnanguid ning numbrilist hindamist.
3.2. Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed.
3.3. Hinnatakse suulisi ja kirjalikke vastuseid ning praktilisi töid, praktilist tegevust, mis on kooskõlas riikliku ja kooli õppekavaga.
3.4. Kursuse või trimestri alguses teatab õpetaja, millised on nõutavad teadmised ja oskused, hindamise aja ja vormi. Samuti kontrolltööd, sh perioodi kokkuvõtete tegemise aja. Kontrolltööd ja arvestused koostatakse õpilaste individuaalseid võimeid arvesse võttes.
3.5. Kontrolltööde arvu, nende läbiviimise aja kooskõlastab aineõpetaja teiste aineõpetajatega ja märgib e-kooli lahtrisse „kodune ülesanne" kontrolltöö kuupäeva ja teema ning lisab kontrolltööde graafikusse ja jälgib, et päevas ei oleks rohkem, kui üks kontrolltöö ja nädalas maksimaalselt kaks.
3.6.Üleminekueksamid 8. klassis toimuvad vastavalt üleminekueksamite läbiviimise korrale.
3.7. Teadmisi ja oskusi hinnatakse 5-palli süsteemis.
3.7.1. hindega „5" ehk „väga hea" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
3.7.2. hindega „4" ehk „hea" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
3.7.3. hindega „3" ehk „rahuldav" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
3.7.4. hindega „2" ehk „puudulik" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;
3.7.5. hindega „1" ehk „nõrk" hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.
3.7.6. õpetaja saab hinnata tööd hindega „ar" - arvestatud ja „ma" – mittearvestatud.
3.8. Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et
„5" – väga hea – 90-100%
„4" – hea – 75-89%
„3" – rahuldav - 50-74%
„2" – puudulik - 20-49%
„1" – nõrk - 0-19%
Õpetajal on õigus sõltuvalt töö raskusastmest ja õpilaste teadmiste tasemest muuta hindamisskaalat 5% võrra.
3.9. 1. klassi õpilastele antakse sõnaline suuline hinnang nii suulise kui kirjaliku vastuse eest. 1. poolaasta ja õppeaasta lõpus antakse õpilasele tema teadmiste ja oskuste eest sõnaline hinnang ning õppeaasta kokkuvõtvad sõnalised hinnangud teisendatakse numbrilisteks punkt 3.7 sätestatud skaala järgi.
3.10. Õpilasele, kes on saanud puuduliku hinde kontrolltöö eest, antakse võimalus 10 tööpäeva jooksul uuesti vastata või teha uus kontrolltöö. Kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine hinnatakse hindega „nõrk". Koondhinde väljapanemisel lähevad arvesse kõik hinded. Koondhinne ei ole hinnete aritmeetiline keskmine.
3.11. Kui õpilane puudub kontrolltöö (arvestusliku töö) ajal koolist/tunnist mistahes põhjusel, siis kontrolltööde lahtrisse märgitakse e-koolis „ma", mis näitab, et töö on tegemata ning tuleb järele vastata 10 tööpäeva jooksul.
3.12. Kui tegemata töö (tähistatud "ma") ei ole tähtajaks järele vastatud, märgib õpetaja selle hindeks „nõrk" („1").
3.13. Kui õpilane oli tunnis ja ei teinud ilma mõjuva põhjuseta tööd kaasa või ei andnud tööd ära, siis kantakse e-kooli hinne – „ 1".
3.14. Kui õpilane sai siiski trimestri eest mitterahuldava hinde, siis koostab aineõpetaja individuaalse õppekava ja rakendab tugisüsteemi (järeleaitamise tunnid, logopeediline abi, õpiabi vms).
3.15. Erivajadustega õpilastel on võimalus õppida individuaalprogrammi järgi, saada õpetajalt vajalikku konsultatsiooni.
3.16. Diferentseeritult hinnatakse püsiva kirjaliku kõne puudega õpilase kirjalikke töid, kui õpilane saab regulaarselt logopeedilist abi või osaleb õpiabitundides.
3.17. Positiivsed hinded üldjuhul parandamisele ei kuulu (parandamise võimaluse üle otsustab aineõpetaja).
4. KOKKUVÕTVA HINDAMISE PÕHIMÕTTED
4.1. Kokkuvõttev hinne on õppeaine trimestri-, kursuse-, aastahinne.
4.2. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
5. KOKKUVÕTTEV HINDAMINE 1. – 3. KOOLIASTMEL
5.1. Õpilase õpitulemusi hinnatakse vastavas õppeaines kokkuvõtvalt trimestri- ja aastahindega.
5.2. Aastahinne pannakse välja trimestrihinnete alusel.
5.3. Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud trimestri vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk".
5.4. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist välja antud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
6. KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE
6.1. 1.-3. kooliastmes hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust.
6.2. Käitumise hindamisel on põhialusteks kooli sisekorraeeskirjadest ja üldtunnustatud käitumisnormidest kinnipidamine. Käitumisele annab hinnangu klassijuhataja, kes arvestab aineõpetajate ettepanekutega.
6.3. Käitumishinnang „eeskujulik" antakse õpilasele, kes täidab kooli sisekorraeeskirju ja üldtunnustatud käitumisnorme eeskujulikult.
6.4. Käitumishinnang „hea" antakse õpilasele, kes jälgib kooli sisekorraeeskirju ja üldkehtivaid käitumisnorme.
6.5. Käitumishinnang „rahuldav" antakse õpilasele, kes põhiliselt jälgib üldkehtivaid käitumisnorme ning täidab kooli sisekorraeeskirju.
6.6. Käitumishinnang „mitterahuldav" antakse õpilasele, kes ei pea kinni üldkehtivatest käitumisnormidest ja ei täida kooli sisekorraeeskirju.
6.7. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus, võimetekohane pingutamine ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
6.8. Hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav» järgnevalt:
6.8.1. hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes harjumuspäraselt suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, õpib võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel;
6.8.2. hoolsushindega «hea» hinnatakse õpilast, kes üldjuhul suhtub õppeülesannetesse
kohusetundlikult, on hoolikas, püüdlik ja töökas õppeülesannete täitmisel;
6.8.3. hoolsushindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas või järjekindel õppeülesannete täitmisel või ei õpi oma tegelike võimete kohaselt või kellel on kooli kaasa võtmata õppetööks vajalikud õppe- ja töövahendid;
6.8.4. hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt või suhtub
õppeülesannetesse vastutustundetult või kellel on korduvalt kooli kaasa võtmata õppetööks vajalikud õppe- ja töövahendid.
7. KOKKUVÕTVA HINDE JA HINNANGU VAIDLUSTAMINE
7.1. Õpilastel ja nende vanematel on õigus kokkuvõtvat hinnet 10 päeva jooksul vaidlustada. Selleks tuleb kooli direktorile esitada avaldus koos põhjendusega.
7.2. Direktor võtab otsuse vastu 5 päeva jooksul ja teavitab sellest kirjalikult õpilasele ja tema vanematele.
8. ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE
8.1. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
8.2. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, kui õppeaine aastahinne ( 1.-3. kooliastmel) on „puudulik" või „nõrk" või suuline hinnang on võrdne hinnetega „2" või „1". Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu.
8.3. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid.
8.4.Täiendav õppetöö toimub aineõpetaja koostatud kava järgi.
8.5. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollib ja hindab aineõpetaja.
8.6. 9. klassi õpilane sooritab täiendava õppetöö pärast eksamiperioodi lõppu.
8.7. Õpilasele, kes oli jäetud täiendavale õppetööle, pannakse kokkuvõttev hinne välja peale täiendava õppetöö lõppu.
8.8. Täiendav õppetöö lõpetatakse üldjuhul 22. juuniks, erandina 30. augustiks.
9. ÕPILASE JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE
9.1. Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
9.2. 1.-3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle viiakse järgmisse klassi peale täiendavat õppetööd mitte hiljemalt kui 30. augustil, üldjuhul 22. juuniks.
9.3. Õpilane, kellele on koostatud individuaalne õppekava, viiakse üle järgmisse klassi vastavalt erisustele, mis on näidatud individuaalses õppekavas.
9.4. Kui õpilasele ei ole võimalik välja panna rahuldavat aastahinnet, võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
9.5. Õpilase võib jätta klassikursust kordama, kui mitterahuldavate hinnete põhjuseks on põhjuseta puudumised. Põhjuseta puudumisi on vähemalt 51% ainetundidest ning arvestuslikud tööd on mitterahuldavad.
9.6. Klassikursust ei jäeta kordama õpilasi, kes:
* õpivad lihtsustatud riikliku õppekava alusel;
* õpivad toimetuleku riikliku õppekava alusel.
10. KOOLIS LÄBIVIIDAVAD TASEMETÖÖD, ARVESTUSED JA EKSAMID
10.1. 3. ja 6. klassides toimuvad riiklikud tasemetööd (tasemetöid ei hinnata).
10.2. 8. klassis on üleminekueksam eesti keelest/matemaatikast. Üleminekueksami hinnet arvestatakse aastahinde väljapanekul võrdselt trimestrihindega ja märgitakse eraldi tunnistusele.
10.3. 8. klassis on loovtöö koostamine ja kaitsmine (vt põhikooli õppekava, loovtööde koostamise juhend).
10.4. 9. klassis on põhikooli lõpueksamid.
10.5. Üleminekueksamid toimuvad erigraafiku alusel.
10.6. Mitterahuldava eksamihinde korral tuleb sooritada korduseksam.
11. ÕPILASTE TUNNUSTAMISE TINGIMUSED JA KORD
11.1. Kooli õppenõukogu otsusel tunnustakse kiituskirjaga kõikide klasside õpilasi.
11.2. Kiituskirjaga "Väga hea õppimise eest" tunnustatakse klassijuhataja ettepaneku alusel neid 2.-8. klassi õpilasi, kelle aastahinded on kõikides õppeainetes "väga hea" (töö- ja tehnoloogiaõpetus, muusika- ja kunstiõpetus ja kehaline kasvatus võivad olla "4") ning käitumine eeskujulik.
11.3. Kiituskirjaga «Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines» tunnustatakse aineõpetaja ettepaneku alusel neid 3. ja 6. klasside õpilasi,kes on saavutanud väga häid tulemusi ühes või mitmes õppeaines ning nende õppeainete aastahinne 2. 4. ja 5. kl. on „väga hea".
11.4. Kiitusega põhikooli lõputunnistusel tunnustatakse põhikoolilõpetajat, kellel kõigi lõputunnistusele kantavate õppeainete viimane aastahinne ja lõpueksamihinne on «väga hea».
11.5. Kiituskirjaga "Väga heade tulemuste eest üksikutes õppeainetes" tunnustatakse aineõpetajate ettepaneku alusel neid põhikooli lõpetajaid, kes on saavutanud väga häid tulemusi ühes või mitmes õppeaines.
11.6. Nende õppeainete aastahinne 7. 8. ja 9. klassis on "väga hea", nende õppeainete lõpueksami hinne 9. klassis on "väga hea". Ülejäänud õppeainetes on edasijõudmine vähemalt rahuldav.
12. PÕHIKOOLI LÕPETAMINE
12.1. Põhikooli lõpetab õpilane:
12.1.1. kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad";
12.1.2. kes on sooritanud eksamid vähemalt hindele „rahuldav";
12.1.3. kes on sooritanud põhikooli lõpetamiseks vajaliku loovtöö;
12.2. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
12.2.1. kellel on üks „nõrk" või „puudulik" eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
12.2.2. kellel on kahes õppeaines kummaski üks „nõrk" või „puudulik" eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.
12.3. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kelle individuaalne õppekava sätestab teistsugused nõuded võrreldes riikliku õppekavaga, on lõpetamise aluseks individuaalse õppekava õpitulemuste saavutatus.
12.4.Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.
12.5. Õpilasele, kes on täitnud põhikooli lõpetamise tingimused, annab kool õppenõukogu otsusel välja lõputunnistuse.
KINNITATUD
käskkirjaga 16. detsember 2013 nr 1-2/18Ü
täiendatud ja muudetud käskkirjaga 01. september 2015 nr 1-2/16
täiendatud ja muudetud käskkirjaga 28.september 2016 nr 1-2/14
täiendatud ja muudetud käskkirjaga 03.12.2018 TVPK 1-1/18/33
 
Toimetaja: TRIIN LIUKONEN