13.11.20

TAPA VENE PÕHIKOOL ÕPPEKAVA

1. Üldsätted

1.1. Kooli õppekava oleme koostanud „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 17  ja „Põhikooli riikliku õppekava" § 24 alusel.

1.2. Kooli õppekava terviktekst sisaldab lisaks kooli õppekava üldosale ka ainekavasid. Ainekavad on koondatud ainevaldkonniti ja esitatud klassiti põhikooli osas.

1.3. Kooli õppekava üldosas esitatakse:

1) kooli väärtused ja eripära;

2) kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid;

3) üld- ja valdkonnapädevuste kujundamine;

4) õppekorraldus põhikoolis (tunnijaotusplaan);

5) läbivate teemade ja lõimingu rakendamine;

6) õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused;

7) liikluskasvatuse teemad kooliastmeti;

8) III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused;

9) hindamise korraldus põhikoolis;

10) õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus;

11) õpilaste juhendamine ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted põhikoolis;

12) karjääriõpe, sh karjääriinfo ja nõustamise korraldamine;

13) õpetaja töökava koostamise põhimõtted põhikoolis;

14) õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted;

15) kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

2. Kooli õppekava üldosa

Koolis kasutatakse õppe korraldamisel järgmisi viise:

aineõpetus – õpe, mille puhul õpitakse kõiki õppeaineid kogu õppeaasta vältel;

üldõpetus – õpe, mille puhul keskendutakse teatud teemadele, eristamata tavapäraseid ainetunde;

distantsõpe – õpe, mis toimub õpetaja juhiste alusel väljaspool kooli, suhtlus toimub õpilase ja õpetaja vahel elektrooniliste kanalite kaudu;

hübriidõpe – õpe, mis toimub vastavalt vajadusele ja olukorrale nii tavaõppe (aine- ja üldõpetus) kui ka distantsõppe vormides paralleelselt.

Erinevates kooliastmetes on õpe korraldatud järgmiselt:

I kooliaste – valdavalt aineõpetus, osaliselt üldõpetus;

II kooliaste – valdavalt  aineõpetus, osaliselt üldõpetus;

III kooliaste – valdavalt aineõpetus, osaliselt üldõpetus.

Distants- ja hübriidõpet korraldatakse koolis vajaduspõhiselt (kriisiolukordades). Distantsõppe korraldus on kirjeldatud kooli kodukorras.                        

2.1. Kooli väärtused ja eripära

Väärtused

2.1.1. Tapa Vene Põhikoolis kujundame väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.

2.1.2. Kool on traditsioone hoidev, hooliv, turvalise õpikeskkonnaga õppija arengut väärtustav,  samas avatud ja arenguks heade eelduste looja.

2.1.3. Oma tegevuses ja väärtuskasvatuses juhindume koostöös kokku lepitud kooli väärtustest:

  • Turvalisus ja koolirõõm – loome toetava ja julgustava õhkkonna koolis, õpilase ja õpetaja vahel on sõbralikud suhted, nad tulevad kooli rõõmuga
  • Ühtekuuluvus ja meeskonnatöö – arvestame üksteisega, hindame meeskonnatööd, loome mõnusa koostöökeskkonna

 

  • Lugupidamine enese ja kaasinimeste vastu - hoolime üksteisest ja suhtume lugupidavalt kaaslastesse; mõistame, et inimesed on erinevad ning erinevus rikastab keskkonda

 

  • Rahvakultuuri traditsioonide hoidmine – hoiame eesti ja slaavi rahvakultuuri traditsioone järjepidevuse jätkamiseks.

Eripära

Oleme keelekümbluskool, kus on loodud vene kodukeelega õpilastele võimalused õppida eesti keelt teise keelena lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika alusel põhikooli osas keelekümblusklassides sellisel tasemel, mis võimaldaks lõpetajatel jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutustes. Koolielu on korraldatud Tapa valla arengukavaga seatud eesmärkidest lähtuva kooli arengukava tegevusplaani kohaselt.

2.2. Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid

2.2.1. Tapa Vene Põhikoolis

  • aitab kaasa  õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks;
  • tagab õpilase eakohase tunnetusliku, kõlbelise, füüsilise ja sotsiaalse arengu;
  • hoiab ja väärtustab õpilaste emakeelt ja kultuuri;
  • tagab alates algkoolist õpilaste sujuva ja järjepideva ettevalmistuse eestikeelseks õppeks;
  • kujundab positiivset suhtumist keelekümblusesse;
  • rõhutab keelteoskuse kasulikkust;
  • loob õppijate vajadustele vastava ja valikuid võimaldava õppekava ja õppekorralduse;
  • loob turvalise kaasaegse ja arendava õppekeskkonna.

 

2.2.2. Tagame kõigile õpilastele võrdsed võimalused õppimiseks ja arenguks  neile sobivas õppe- ja arengukeskkonnas, pidades silmas nende erivajadusi.

3. Üld-ja valdkonnapädevuste kujundamine

3.1. Pädevus on asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas loovalt, ettevõtlikult, paindlikult ja  tulemuslikult toimid.

3.2. Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel.

 3.3. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu ning tunni- ja koolivälises tegevuses. Nende  kujunemist jälgivad ja suunavad õpetajad omavahelises koostöös ning kooli ja kodu koostöös.

  • Kultuuri- ja väärtuspädevus:  õpilane hindab inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajub ja väärtustab oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega; väärtustab loomingut ja kujundab ilumeelt; hindab üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi; väärtustab inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustab oma väärtushinnanguid.
  • Tegevused, mis kujundavad, toetavad ja arendavad pädevusi: Kontserdid. Viktoriinid, konkursid. Õppekäigud loodusesse, muuseumitesse, teatritesse. Traditsioonilised üritused, aktused. Projektid koostöös teiste koolidega. Koostöö raamatukoguga. Koolikeskkonna kujundamine.
  • Sotsiaalne ja kodanikupädevus: õpilane  teostab ennast, toimib teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetab ühiskonna demokraatlikku arengut; teab ning järgib ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid ning ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teeb koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerib inimeste erinevusi ning arvestab neid suhtlemisel.
  • Tegevused, mis kujundavad, toetavad ja arendavad pädevusi: 9.kl. õppekäik Riigikogusse. Kohtumine KOV esindajatega.  Ühisüritused valla teiste haridusasutustega. Matkad, õppekäigud. Osalemine ÕE töös. Koolikodukorra järgimine.
  • Enesemääratluspädevus: õpilane mõistab ja hindab iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi: analüüsib oma tegevust erinevates olukordades; käitub ohutult ja järgib terveid eluviise; lahendab suhtlemisprobleeme.
  • Tegevused, mis kujundavad, toetavad ja arendavad pädevusi: Psühholoogi poolt rollimängud. Karjääriõpetusega seotud üritused. Arenguvestlused. Tervisenädalad. Õppekäigud.
  • Õpipädevus: õpilane organiseerib õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hangib õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; oskab planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutab õpitut erinevates kontekstides ja probleeme lahendades; seostab omandatud teadmisi varemõpituga;

analüüsib enda teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi.

  • Tegevused, mis kujundavad, toetavad ja arendavad pädevusi: Projektipäevad. Loovtööd. Igapäevane õppetöö. Olümpiaadid, konkursid. Ainenädalad. Õppekäigud.
  • Suhtluspädevus: õpilane väljendab ennast selgelt ja asjakohaselt ja viisakalt nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; esitleb ennast ja põhjendab oma seisukohti; loeb ning eristab ja mõistab teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutab eri liiki tekste, käsitledes kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustab õigekeelsust ning väljendusrikast keelt.  
  • Tegevused, mis kujundavad, toetavad ja arendavad pädevusi: Rühmatööd. Esinemised kontsertidel. Võistlused. Aktiivõppemeetodite kasutamine ainetundides. Koostööprojektid teiste koolidega. Loovtööd.
  • Matemaatika- loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus: õpilane kasutab  matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid koolis ja igapäevaelus; kirjeldab ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teeb tõenduspõhiseid otsuseid; mõistab loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutab uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt.
  • Tegevused, mis kujundavad, toetavad ja arendavad pädevusi: Võistlused (Känguru, pranglimine), viktoriinid, olümpiaadid; huviringid. RMK loodusretked. Kasutatakse matemaatikale omast keelt igapäevaelu situatsioonides. Mängud. LAK õppe tunnid. Ekskursioonid. Õuesõppetunnid. Tartu Ülikooli matemaatika teaduskool. Nutisport. Kobras.
  • Ettevõtlikkuspädevus: õpilane loob ideid  ja viib neid ellu, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näeb probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seab eesmärke, koostab plaane, tutvustab neid ja viib ellu; korraldab ühistegevusi ja võtab neist osa, näitab algatusvõimet ja vastutab tulemuste eest; reageerib loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele ning võtab arukaid riske.  
  • Tegevused, mis kujundavad, toetavad ja arendavad pädevusi: ÕE poolt korraldatud üritused. Loovtööd. Karjääriõpetuse raames ettevõtete külastamine. Teemapäevade korraldamine.
  • Digipädevus: õpilane kasutab uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leiab ja säilitab digivahendite abil infot ning hindab selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleb digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamise; kasutab probleemlahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhtleb ja teeb koostööd erinevates digikeskkondades; on teadlik digikeskkonna ohtudest ning oskab kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti;  järgib digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.  
  • Tegevused, mis kujundavad, toetavad ja arendavad pädevusi: Õpilaste poolt koostatud õppefilmid. E-ülesanded internetis. Loovtööde esitlemine. E-raamatud projektide töö tulemusena. Informaatikatunnid. IKT- vahendite kasutamine (info leidmine ja selle usaldusväärsuse ja asjakohasuse hindamine). Loovtööde koostamine ja esitlemine. Ainetunnid. E-õpikud.

3.4. Valdkonnapädevused. Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna õppeainete õpetamise üldise eesmärgina näeme õpilastes eakohase valdkonnapädevuse kujundamist,  mida toetavad  õppeainete eesmärgid ja õpitulemused.

4. Õppekorraldus

4.1.Tunnijaotusplaan

Tulenevalt põhikooli riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikest nädalatundide arvust ning lubatud vabast tunniressursist, mis jääb kohustusliku ja maksimaalselt lubatu vahele, on koostatud  tunnijaotusplaanid keelekümblusklassidele ja vene õppekeelega klassidele, kus eesti keelt õpetatakse teise keelena ning tunnijaotusplaan lihtsustatud õppekavaga klassidele.

1) Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna.

2) Õppe- ja kasvatustegevuses põhikooli osas on traditsiooniline klassiõpe ( kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel).

3) Õppetegevust reguleerib tunniplaan.

4) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini ning koosneb trimestritest ja koolivaheaegadest. Trimestrites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on trimestrites kokku vähemalt 185 õppepäeva.

5) Põhikool tagab õpilasele õppe kohustuslikes õppeainetes alljärgnevas tunnijaotusplaanis vastavalt I, II ja III kooliastmele esitatud nädala õppetundide mahus:

1. klassis 20 tundi

2. klassis 23 tundi

3. klassis 25 tundi

4. klassis 25 tundi

5. klassis 28 tundi

6. klassis 30 tundi

7. klassis 30 tundi

8. klassis 32 tundi

9. klassis 32 tundi

 

Tunnijaotusplaan põhikooli klassidele, kui õppekeeleks on vene keel ning eesti keelt õpetatakse teise keelena

 

I aste

II aste

III aste

kokku

lisa

1kl.

2kl.

3kl.

kokku

lisa

4kl.

5kl.

6kl.

kokku

lisa

7kl.

8kl.

9kl.

 

20

23

25

 

 

25

28

30

 

 

30

32

32

vene keel, kirjandus

19

 

6

7

6

5

 

5

-

-

-

 

-

-

-

vene keel

-

 

-

-

-

6

 

-

3

3

6

 

2

2

2

kirjandus

-

 

-

-

-

4

 

-

2

2

6

 

2

2

2

eesti keel kui teine k.

6*

 

2*

2*

2*

12*

 

4*

4*

4*

12*

 

4*

4*

4*

A keel (inglise keel)

3

 

-

-

3

9

 

3

3

3

9

 

3

3

3

B keel

-

 

-

-

-

-

 

-

-

-

-

 

-

-

-

matemaatika

10

 

3

3

4

13

 

4

5

4

13

 

5

4

4

looduõpetus

3

 

1

1

1

7

 

2

2

3

2

 

2

-

-

geograafia

-

 

-

-

-

-

 

-

-

-

5

 

1

2

2

bioloogia

-

 

-

-

-

-

 

-

-

 

5

 

1

2

2

inimeseõpetus

2

 

-

1

1

2

 

-

1

1

2

 

1

1

-

ajalugu

-

 

-

-

-

3

 

-

1

2

6

 

2

2

2

ühiskonnaõpetus

-

 

-

-

-

1

 

-

-

1

2

 

-

-

2

keemia

-

 

-

-

-

-

 

-

-

-

4

 

-

2

2

füüsika

-

 

-

-

-

-

 

-

-

-

4

 

-

2

2

muusika

6*

 

2*

2*

2*

4*

 

2*

1*

1*

3*

 

1*

1*

1*

kunst

4,5*

 

1,5*

1,5*

1,5*

3*

 

1*

1*

1*

3*

 

1*

1*

1*

tööõpetus/ tehnoloogia.

4,5*

 

1,5*

1,5*

1,5*

5*

 

1*

2*

2*

5*

 

2*

2*

1*

kehaline kasvatus

8*

 

3*

3*

2*

8*

 

3*

3*

2*

6*

 

2*

2*

2*

 

66

 

20

22

24

82

 

25

28

29

93

 

29

32

32

valikained

 

2

 

1

1

 

1

 

 

 

 

1

 

 

 

informaatika

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1

 

 

1

 

 

 

Tunnijaotusplaan põhikooli klassidele, kus õpetatakse keelekümblusprogrammi alusel

 

I aste

II aste

III aste

kokku

lisa

1kl.

2kl.

3kl.

kokku

lisa

4kl.

5kl.

6kl.

kokku

lisa

7kl.

8kl.

9kl.

 

20

23

25

 

 

25

28

30

 

 

30

32

32

vene keel, kirjandus

19

 

6

7

6

5

 

5

-

-

-

 

-

-

-

vene keel

-

 

-

-

-

6

 

-

3

3

6

 

2

2

2

kirjandus

-

 

-

-

-

4

 

-

2

2

6

 

2

2

2

eesti keel, kui teine k

6*

 

2

2

2

12*

 

4

4

4

12*

 

4

4

4

A – keel (inglise keel)

3

 

-

-

3

9

 

3

3

3

9

 

3

3

3

B – keel

-

 

-

-

-

-

 

-

-

-

-

 

-

-

-

matemaatika

10

 

3

3

4

13*

 

4

5

4

13*

 

5

4

4

loodusõpetus

3*

 

1

1

1

7*

 

2*

2

3

2*

 

2

-

-

geograafia

-

 

-

-

-

-

 

-

-

-

5*

 

1

2

2

bioloogia

-

 

-

-

-

-

 

-

-

-

5*

 

1

2

2

inimeseõpetus

2*

 

-

1

1

2*

 

-

1

1

2*

 

1

1

-

ajalugu

-

 

-

-

-

3*

 

-

1

2

6*

 

2

2

2

ühiskonnaõpetus

-

 

-

-

-

1*

 

-

-

1

2*

 

-

-

2

keemia

-

 

-

-

-

-

 

-

-

-

4*

 

-

2

2

füüsika

-

 

-

-

-

-

 

-

-

-

4*

 

-

2

2

muusika

6*

 

2

2

2

4*

 

2

1

1

3*

 

1

1

1

kunst

4,5*

 

1,5

1,5

1,5

3*

 

1

1

1

3*

 

1

1

1

tööõpetus, tehnoloogia

4,5*

 

1,5

1,5

1,5

5*

 

1

2

2

5*

 

2

2

1

kehaline kasvatus

8*

 

3

3

2

8*

 

3

3

2

6*

 

2

2

2

 

66

 

 

 

 

82

 

 

 

 

93

 

 

 

 

Valikained

 

2

 

1

1

 

1*

 

 

 

 

1*

 

 

 

informaatika

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1*

 

 

1*

 

 

Tunnijaotusplaan põhikooli klassidele, kus õpetatakse varase keelekümblusprogrammi alusel

 

I aste

II aste

III aste

kokku

lisa

1kl.

2kl.

3kl.

kokku

lisa

4kl.

5kl.

6kl.

kokku

lisa

7kl.

8kl.

9kl.

 

20

23

25

 

 

25

28

30

 

 

30

32

32

vene keel, kirjandus

9

 

0

0/4

5

5

 

5

-

-

-

 

-

-

-

vene keel

-

 

-

-

-

6

 

-

3

3

6

 

2

2

2

kirjandus

-

 

-

-

-

4

 

-

2

2

6

 

2

2

2

eesti keel

20/16*

 

5

10/6

5

12*

 

4

4

4

12*

 

4

4

4

A – keel (inglise keel)

3

 

-

-

3

9

 

3

3

3

9

 

3

3

3

B – keel

-

 

-

-

-

-

 

-

-

-

-

 

.

.

.

matemaatika

10*

 

4

3

3

13*

 

4

5

4

13*

 

5

4

4

loodusõpetus

3*

 

1

1

1

7*

 

2

2

3

2*

 

2

-

-

geograafia

-

 

-

-

-

-

 

-

-

-

5*

 

1

2

2

bioloogia

-

 

-

-

-

-

 

-

-

-

5*

 

1

2

2

inimeseõpetus

3*

 

1

1

1

2*

 

-

1

1

2*

 

1

1

-

ajalugu

-

 

-

-

-

3*

 

-

1

2

6*

 

2

2

2

ühiskonnaõpetus

-

 

-

-

-

1

 

-

-

1

2*

 

-

-

2

keemia

-

 

-

-

-

-

 

-

-

-

4*

 

-

2

2

füüsika

-

 

-

-

-

-

 

-

-

-

4*

 

-

2

2

muusika

6*

 

2

2

2

4*

 

2

1

1

3*

 

1

1

1

kunst

4,5*

 

2

1,5

1

3*

 

1

1

1

3*

 

1

1

1

tööõpetus, tehnoloogia

4,5*

 

2

1,5

1

5*

 

1

2

2

5*

 

2

2

1

kehaline kasvatus

8*

 

3

3

2

8*

 

3

3

2

6*

 

2

2

2

 

68

 

 

 

 

82

 

 

 

 

93

 

 

 

 

Valikained

 

 

 

 

 

 

1*

 

 

 

 

1*

 

 

 

informaatika

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1*

 

 

1*

 

 

*märgitud aineid õpetatakse eesti keeles

A-võõrkeelena õpetatakse inglise keelt

Põhikooli I kooliastmes kasutame 1. klassis eesti keele õpetamiseks lisaks ühte tundi kunsti- ja tööõpetuse arvelt. 2. ja 3. klassis kasutame eesti keele õpetamiseks lisaks valikaine ühte ainetundi. II ja III kooliastmes kasutatakse 1 valikainetundi informaatika õpetamiseks 6. ja 7. klassides.

Tunnijaotusplaan põhikooli klassidele, kus õpetatakse lihtsustatud õppekava alusel

Õppeaine/klass

1.kl.

2.kl.

3.kl.

4.kl.

5.kl.

6.kl.

7.kl.

8.kl.

9.kl.

Eesti k/vene k

7

9

8

8

7

6

6

6

6

Eesti keel teise keelena

 

 

2*

2*

2*

2*

2*

2*

2*

Võõrkeel

-

-

-

-

-

-

-

-

-

Matemaatika

5

5

5

5

5

5

4

5

5

Loodusõpetus

1

1

2

2

2

4

4

4

4

Ajalugu

 

 

 

 

 

1

2

2

1

Inimeseõpetus

1

1

1

2

2

2

2

2

1

Muusikaõpetus

1

1

1

1

1

1

1

1

1

Kunstiõpetus

1

1

1

1

1

1

1

1

1

Kehaline kasv.

2

3

3

2

2

2

2

2

2

Tööõpetus

2

2

2

2

4

4

4

5

7

Valikõppeained/suhtlus/informaatika

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Nädalakoormus

20

23

25

25

28

30

30

32

32

 

4.2. Lihtsustatud õppekava järgi õpetame eesti keelt teise keelena alates kolmandast klassist valikainete arvelt. Lisaks keeletundidele  õpetame eesti keelt teise keelena lõimituna teiste õppeainetega (näiteks kunsti-, tööõpetuse ja kehalise kasvatuse tundides).

 

4.3.Lihtsustatud õppel olevale õpilasele, kes õpib tavaklassis, kehtestame erisused tunnijaotusplaanis individuaalse õppekavaga.

 

4.4. Läbivad teemad  lihtsustatud õppekavas õpetatakse vastavalt  põhikooli õppekavale ning õpilased sooritavad ka loovtöö 8. klassis.

5. Läbivate teemade ja lõimingu rakendamine

5.1. Läbivate teemade  õpetus realiseerub kogu koolipere ühise toimimise kaudu, põhinedes lõimingul ja keskkonna korraldusel.

5.2. Läbivate teemade õpe realiseerub:

1) õppekeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna kujundamisel arvestame läbivate teemade sisu ja eesmärke;

2) aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes toovad õpetajad aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viivad läbi aineüleseid, klasside vahelisi ja ülekoolilisi projekte;

3) valikainete valikul – valikained toetavad  läbivate teemade taotlusi;

4) läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna;

5) klassivälises õppetegevuses ja huviringide tegevuses ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.

 

5.4. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine" käsitlemisega taotleme õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, teeb mõistlikke kutsevalikuid ja tuleb toime iseseisvas elus.

  • Tegevused teema realiseerimiseks:

Lapsevanemate töökohtade külastamine. Töövarjupäev. Kutse- ja ametikoolide külastamine. Õppekäigud. Infovoldikud. Ainenädalad. Lahtiste uste päevad. Osalemine olümpiaadidel ja konkurssidel. Loovtööd. Karjääri- ja kutsenõustamine. Ainetunnid.

 

5.5. Keskkond ja jätkusuutlik areng

Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng" käsitlemisega taotleme õpilase kujunemist vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes  mõistab keskkonda säästvat eluviisi, omandab keskkonda hoidvad väärtushinnangud ja käitumisnormid.

  • Tegevused teema realiseerimiseks:

Matkad. Ekskursioonid. Temaatilised loengud. RMK õppekäigud.  Koristuspäev „Teeme ära!". Vastavateemalised loovtööd. Ainetunnid.

 

5.6. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus" käsitlemisega taotleme, et õpilane mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja kodanikualgatuse tähtsust.

  • Tegevused teema realiseerimiseks:

Õpilaste tegutsemine ühistegevuste korraldamisel ja juhtimisel. Õpetajate päev. Projekt „Minu riik". Õpilasesinduse tegevus. Piirkondlikud, üleriigilised, maakondlikud  kultuuri- ja spordiüritused. Ülekoolilised projektid: „Ei vägivallale", „Väike heategu". Ainenädalad. Loovtööd. Heategevusprojektides osalemine.

 

5.7. Kultuuriline identiteet

Läbiva teema „Kultuuriline identiteet" käsitlemisega taotleme, et õpilasel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja ta väärtustab omakultuuri ning kultuurilist mitmekesisust.

  • Tegevused teema realiseerimiseks:

Folklooriring (traditsioonid, tähtpäevad). Eesti rahvakalendri tähtpäevad. Sõbranädala üritused –erinevad inimesed, erinevad keeled. Koolis toimib keelekümblus.

Toimuvad ülekoolilised kontserdid vanematele, külalistele (isadepäev, emadepäev). Teatrikülastused. Loovtööd vastavatel teemadel.

 

5.8. Teabekeskkond

Läbiva teema „Teabekeskkond" käsitlemisega taotleme õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes suudab teda ümbritsevas teabekeskkonnas toime tulla ja oskab seda kriitiliselt analüüsida.

  • Tegevused teema realiseerimiseks:

Kirjutised kooli- ja vallalehes. IT- vahendite kasutamine ainetundides. Kooli veebileht. Internetipõhised  võistlused, olümpiaadid. Raamatukogutunnid. Ainetunnid.

 

5.9. Tehnoloogia ja innovatsioon

Läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon" käsitlemisega taotleme õpilase kujunemist kaasaegseid tehnoloogiaid kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.

  • Tegevused teema realiseerimiseks: IT- vahendite kasutamine ainetundides. Arvutipõhised õppematerjalide kasutamine tundides. Uurimus- ja loovtööde koostamine ja arendamine. Osalemine konkurssidel.

 

5.10. Tervis ja ohutus

Läbiva teema „Tervis ja ohutus" käsitlemisega taotleme õpilase kujunemist ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi ja käituma turvaliselt.

  • Tegevused teema realiseerimiseks: Loengud. Tervisenädal. Poiste- ja tüdrukute nädalad. Liiklusalane tegevus (loengud, klj tunnid, ainetunnid). Evakueerimisõppus.  Politseiloengud: seadusandlus, narkootikumide, alkoholi ja tubaka kahjulikkus, Riigikaitsering. Projekt „Aita end ja kaitse teisi". Spordiüritused.

 

5.11. Väärtused ja kõlblus

Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus" käsitlemisega taotleme õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid ning järgib neid.

  • Tegevused teema realiseerimiseks: Arenguvestlused õpilastele, õpetajatele. Tunnustussüsteem. Koostöö teiste huvigruppidega (koolid, raamatukogu, muuseum, lasteaiad, lapsevanemad, jne). Tähtpäevade tähistamine. Seda teemat toetab iga üritus, sest seal  toimivad heatava normid, mida peab järgima. Kooli põhiväärtuste järgimine igapäevases koolielus.

 

5.12. Lõimingu põhimõtted põhikoolis

 

5.12.1. Õppetegevuse ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandame kooli õppekava arenduse ning õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus õpetaja töökava

tasandil.

 

5.12.2. Õppe lõimimise saavutame erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning -viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldab kool õpet ja kujundab õppekeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku.

 

5.12.3. Lõimingut väljendab õpetaja töökavas õppetegevustena. Tegevusteks võivad olla projektide kavandamine ja teostamine, probleemide lahendamine, uurimine, küsimuste esitamine ja neile vastuste leidmine.

 

5.12.4. Lõimingu viisi valik on õpetajale vaba: ainetevahelised seosed, ajaline kooskõla, ainete kombineerimine, teemakeskne ehk multidistsiplinaarne lõiming, interdistsiplinaarne valdkonnasisene või interdistsiplinaarne valdkondade vaheline lõiming.

 

6. Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused

 

6.1. Üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks on koolis kavandatud järgmised tegevused: koolisisesed õppepäevad; avatud tunnid; õppekäigud; loovtööde ülevaateüritused (õpilased tutvustavad oma loomingut); projektipäevad; õpilastööde näitused; ainealased üritused; traditsioonilised üritused, aktused

 

6.2. Õpet korraldame ka väljaspool kooliruume (kooliõues, looduses, muuseumites,  keskkonnahariduskeskustes jms) ning virtuaalses õppekeskkonnas.

 

6.3. Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid kavandame enne õppeaasta algust

 

6.4. Õpilase individuaalse  arengu tagamiseks töötavad aine- ja huvialaringid.

 

6.5. Õppekava täitmiseks teeme koostööd erinevate partneritega –  RMK, valla õppeasutused, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, Tapa  linnaraamatukogu,  muuseum jne.

 

7. Liikluskasvatuse teemad kooliastmeti

 

7.1. Kooli poolt läbiviidav liikluskasvatus toimub vastavalt ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse

20.10.2011. a määrusega nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord". Liikluskasvatust viime läbi klassijuhataja- ja ainetundides läbiva teema „Tervis ja ohutus" raames.

1. kl – 3. kl Ohutu liiklemine: ülekäigurajad, liiklemine pimedal ajal, helkuri kasutamine, käitumine ühissõidukis ja peatustes, tee ületamine ühissõidukist ja autost väljumisel, turvavarustuse kasutamine autos, ratta- ja rulasõidul, mängukohtade valik. Kuidas helistada hädaabinumbrile?

4. kl – 6. kl Jalgratturikoolitus: liikluseeskiri, liiklusmärkide tähendused, ristmikud, liiklusohutus, nõuded jalgrattale, praktiline jalgrattasõit õppeplatsil, teooriaeksam ja sõidueksam, turvavarustuse kasutamine. Esmaabi. Ole nähtav! Kuidas helistada hädaabinumbrile?

7. kl -  9. kl Liiklusohutus, ohutusalased kampaaniad, liikluseeskirjanõuded jalakäijale ja juhile, esmaabi koolitus, tegutsemine liiklusõnnetuse korral.  Kuidas helistada hädaabinumbrile?

Liiklusteemad lõimituna ainetundides määratletakse õpetaja töökavas.

8. III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused (vt TVPK loovtööde juhend). http://tapavpk.kovtp.ee/tapa-vene-pohikooli-loovtoode-juhend

 

8.1. Põhimõtted:

III kooliastmes korraldab kool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks on uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline.

Loovtöö temaatika võib valida õpetaja, kuid õpilastel on õigus välja pakkuda oma teema. Kolmanda trimestri jooksul valivad 7. klassi õpilased sobiva teema.  Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt.

 

8.2. Loovtöö korraldus:

8. klassi õpilane planeerib loovtöö teostamise koos juhendaja-õpetajaga õppeaasta alguses ja teostab seda väljatöötatud plaani alusel kogu õppeaasta vältel. Õpilase nõustamine juhendaja poolt toimub kogu tegevuse vältel vastavalt vajadusele. Lõimuva kollektiivse loovtöö korral võib õpilasel olla mitu juhendajat.

 

8.3. Loovtööde esitlemine:

Loovtöö esitlemine toimub 8. kl kolmanda trimestri lõpus. Kõik 8. kl õpilased esitlevad teostatud loovtööd, mille järel toimub loovtööde hindamine.

 

8.4. Loovtööde hindamine:

Loovtöö hindamiseks moodustatakse direktori käskkirjaga  komisjon. Loovtöö puhul hinnatakse loovtöö tegemise protsessi ja selle üksikuid etappe, loovust, originaalsust, töö vormistust, töö esitlust. Loovtöö teema märgitakse lõputunnistusele.

 

9. Hindamise korraldus  (TPVK hindamise juhend) http://tapavpk.kovtp.ee/tapa-vene-pohikooli-hindamise-juhend

 

9.1. Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

1) toetada õpilase arengut;

2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;

3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;

 5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

 6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

 

9.2. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

1) suunata õpilast jälgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kodukorra nõudeid;

2) motiveerida õpilast hoolikalt õppeülesandeid täitma.

 

9.3. Hindamismeetodid

Õpitu hindamiseks kasutatakse erinevaid hindamismeetodeid:

1) kontrolltööd või testid;

2) vaatlus (seda kasutatakse hindamisvahendina suhteliselt palju esimestel kooliaastatel);

3) intervjuu, essee kirjutamine;

4) valjusti mõtlemine (läbirääkimine);

5) päevikupidamine;

6) õpilaste kirjutised;

7) ülesannete lahenduste esitlused;

8) enese- ja kaaslase hindamine;

9) mõtisklus  / järelemõtlemine;

10) järjestikused tööd ja mapid;

11) õpilase enda koostatud kontrolltööd;

12) avatud küsimused;

13) hindamine või hinnang arvuti abil;

14) projektide kirjutamine.

 

10. Õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus

 

10.1. Klassi- või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele.

 

10.2. Tagame õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes.

 

10.3. Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused teeb õpetaja õpilasele teatavaks iga õppeperioodi algul. 

 

10.4. Õpilaste ja vanemate teavitamiseks kasutame eelistatult järgmisi vahendeid:  

1) kooli kodulehekülg;

2) elektrooniline õppeinfosüsteem;

3) e-kirjad;

4) telefon.

 

10.5. Kord aastas õppeaasta alguses toimub kooli vanemate üldkoosolek. Õpilase ja tema vanemate esimene koostööpartner koolis on klassijuhataja, kelle juhtimisel kujundatakse välja informatsiooni jagamise kultuur. 

 

10.6. Vähemalt kord aastas korraldab klassijuhataja klassi vanemate koosoleku  ja viib iga õpilasega läbi arenguvestluse, millel osalevad ka õpilase vanemad. 

 

10.7.  Koolis korraldatakse õpilaste ja vanemate teavitamine edasiõppimisvõimalustest ning tagatakse õpilastele karjääriteenuste kättesaadavus koostöös Lääne-Virumaa Rajaleidja keskusega.

 

11. Õpilaste juhendamine ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted  (vt TVPK tugimeetmete kord) http://tapavpk.kovtp.ee/tapa-vene-pohikooli-tugimeetmete-kord

 

11.1. Haridusliku erivajadusega õpilaseks loetakse õpilast, kes riiklikus õppekavas või temale koostatud individuaalses õppekavas püstitatud õpitulemuste saavutamiseks vajab täiendavate tugimeetmete rakendamist või eriõppe korraldust.

 

11.2. Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste õppekorralduse põhimõtted

  • erivajaduste (sh andekuse) võimalikult varajane märkamine;
  • erivajaduste määratlemisel kohene tugiteenuste rakendamine;
  • erivajadustest lähtuvalt soodsa arengukeskkonna loomine;
  • lapse ja perekonna kaasamine arendus/õpetustegevusse, sh nõustamine, juhendamine (sh arenguvestlused) jm;
  • spetsialistide kaasamine arendus/õpetustegevusse, s.o meeskonna- ja võrgustikutöö korraldamine.

 

11.3. Tegevused HEV-õpilastega

Tegevused toimuvad kolmel tasandil: I tasand hõlmab tegevusi kõikide õpilastega,

II tasand tegevusi arenguliste ja hariduslike erivajadustega (sh andekate) lastega koolis ja III tasand tegevusi arenguliste ja hariduslike erivajadustega lastega pärast lisauuringuid väljaspool kooli.

 

11.4. Kooli tugisüsteemi moodustavad õpetajad ja tugispetsialistid.

Koolis töötavad tugispetsialistid: sotsiaalpedagoog, psühholoog, logopeed, tugiisik ja tervishoiutöötaja.

 

11.5.  Direktori otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele rakendada  meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud koolivälise nõustamismeeskonna soovitust.

 

12. Karjääriteenuste korraldamine

 

12.1. Karjääriõpe toimub koolis läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine" käsitlemise kaudu õpetajate kavandatud õppeprotsessi käigus.

 

12.2. Karjääriõppe eesmärgiks on aidata õpilastel omandada teadmisi iseendast, töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, karjääriotsuste tegemist ja eneseteostust.

 

12.3. Karjääriteenust koordineerib karjääriõpetuse õpetaja koostöös klassijuhataja, huvijuhi, koolipsühholoogi, sotsiaalpedagoogi ja maakonna Rajaleidjaga.

 

12.4. Karjääriteenus:

1) karjääriõppe tunnid II ja III kooliastmes

2) läbiv teema ainetundides;

3) valikkursused (arvutiõpetus, tehnoloogiaõpetus, karjääriõpe jne);

4) arenguvestlused;

5) loengud;

6) huviringid;

7) kooliüritused  (teaduspäevad, ainepäevad, töövarjupäevad jne);

8) õppekäigud kohalikesse ettevõtetesse;

9) projektid;

10) sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi nõustamine;

11) ametikoolid tutvustavad õppimisvõimalusi ning õpilased osalevad ametkoolide lahtiste uste päevadel.

 

13. Õpetaja töökava koostamise põhimõtted

 

13.1.Õpetaja töökava koostame käesoleva kooli õppekava ainekavade alusel lähtudes „Põhikooli riiklikus õppekavas"  olevates ainekavades sätestatud põhimõtetest õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisele ja korraldamisele.

 

13.2. Õpetaja töökava koostamise eesmärgiks on kirjeldada taotletavate õpitulemusteni jõudmist.

13.3. Õpetaja töökavas toob õpetaja esile õppe-eesmärgi, -sisu ja õpitulemuste jaotumise õppe käigus.

 

13.4. Töökava on tegevuskava, mis kajastab õpitulemusi, ajakulu, õppe sisu ja õppetegevusi.

Õpetaja koostab töökava koolis välja töötatud ühtse vormi kohaselt.

 

13.5. Õpetaja koostab töökava  hiljemalt nädal enne uue trimestri algust.

 

14. Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted

 

14.1. Õpetajate koostöö vormideks on: õppenõukogu; töökoosolekud; ainesektsioonide koosolekud; koolitused.

 

14.2. Koostöö ja töö planeerimise põhimõtted:

  • õpetajad panevad kohe õppimise alguses  paika oodatavad õppimise tulemused;
  • õpetajad kujundavad õppeprotsessi selliselt, mis võimaldab kõige parimal viisil õppimise tulemused saavutada;
  • hindamine võimaldab aru saada, kuidas see õnnestus.

 

14.3. Töö planeerimine toimub alljärgnevalt:

  • õpetajad määratlevad õpitulemused, mida õppimise ja õpetamise kaudu soovitakse saavutada;
  • õpitulemused seostatakse üldpädevustega, läbivate teemadega ning leitakse lõimingu võimalused;
  • koostöös kavandatakse õpitulemustes hindamismeetodid ja-kriteeriumid;
  • lähtuvalt õpitulemustest ja hindamismeetoditest tulenevalt valib õpetaja õpetamismeetodid.

 

14.4. Õpetajad kuuluvad ainevaldkonniti ainekomisjonidesse: algõpetus, loodus- ja reaalained, eesti ja inglise keeled; kehaline k. muusika, kunst ja käsitöö; ajalugu, geograafia vene keel. Ainekomisjoni tööd koordineerib ainekomisjoni juht.

 

14.5. Vastavalt vajadusele koondutakse töögruppidesse, mis tegelevad kooli arendustegevusega või mõne muu hetkel koolis päevakohase õppe-kasvatustegevuse teemaga.

 

14.6. Õpetajad teevad koostööd õpilaste käitumise, hoolsuse ja õpitulemuste hindamisel ning järgivad ühtseid nõudeid.

 

14.7. Aineõpetajad ja klassijuhatajad suhtlevad usalduslikult arenguvestluseks ettevalmistamisel ning tagasiside andmisel. Delikaatsete andmete kasutamisel jagatakse konfidentsiaalsuse põhimõtet.

 

14.8. Õpetajad teevad õpitulemuste saavutamiseks ja üldpädevuste kujundamiseks koostööd, korraldades aine- ja teemanädalaid ja –päevi, õppekäike  jne.

 

15. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

 

15.1. Tulenevalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest" § 17 lõikest 2 on kooli õppekava kehtestajaks kooli direktor. Kooskõlas „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 71 lõikega 3, toimub kooli õppekava kehtestamine käskkirjaga, mis vastab „Haldusmenetluse seaduses" sätestatud nõuetele.

 

15.2. Kooli õppekava uuendamise või täiendamise, mis on tingitud muudatustest õigusaktides, algatab kooli direktor.

 

15.3. Kool avalikustab, tulenevalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses" § 69 lõikes 1 sätestatud nõudest, kooli õppekava koos muudatustega kooli veebilehel ja loob kooli raamatukogus võimalused kooli õppekavaga tutvumiseks.

 

15.4. Kooli õppekava muudatused esitatakse kooli õppekava terviktekstis, näidates ära õppekava muutused viitega direktori käskkirja numbrile ja kuupäevale, millega õppekava muudeti. Samuti märgitakse muudatuse viite juurde muudatuse jõustumise kuupäev.

 

 

Kinnitatud 13.11.2020 TVPK 1-1/20/8

Toimetaja: TRIIN LIUKONEN